ZEP tehnik teeb objektil küttesüsteemi läbipesu ja kontrollib süsteemivett.
ZEP-i küttesüsteemi läbipesu ja süsteemivee kontroll objektil.

Tehniline selgitus

01

Kõik kütteprobleemid ei tähenda automaatselt läbipesu

Kas radiaatorid või ruumid soojenevad ebaühtlaselt? Kas põrandaküte ei anna enam piisavalt sooja? Kas katel töötab pikalt, kuid ruumid jäävad jahedaks? Need on põhjused süsteemi kontrollimiseks, kuid mitte veel tõend, et torustik on määrdunud.

Probleemi põhjuseks võib olla muda või katlakivi, aga ka õhk süsteemis, vale rõhk, rikkis ventiil, ringluspumba probleem või tasakaalustamata küttesüsteem. Seetõttu alustame süsteemi ja probleemi hindamisest.

02

Tunnused, mille puhul tasub süsteemi kontrollida

Küttesüsteemi puhastamise vajadusele võivad viidata mitu samaaegselt esinevat tunnust. Üksik sümptom ei määra veel meetodit, kuid korduvad või süvenevad häired annavad põhjust kontrollida vee seisundit, läbivoolu ja süsteemi ehitust.

  • radiaatorid või ruumid soojenevad ebaühtlaselt
  • radiaatori ülemine osa on soe, kuid alumine osa külm
  • osa põrandakütteringidest ei lähe korralikult soojaks või soojeneb aeglaselt
  • süsteemis kostab mulinat, sahinat või muid helisid
  • filtrid ja sõelad ummistuvad korduvalt
  • süsteemist väljuv vesi on must, pruunikas või mustjas
  • ringluspump töötab tavapärasest suurema koormusega
  • boileri soojenemine võtab varasemast rohkem aega
  • soojusvaheti tootlikkus on vähenenud
  • küttekulu on kasvanud või süsteemi pole aastaid kontrollitud
03

Põrandaküte on tundlik vähenenud läbivoolule

Põrandakütte torud on väikese läbimõõduga ning tundlikud muda ja osakeste kogunemise suhtes. Vähenenud läbivoolu tõttu võivad üksikud ruumid või kütteringid jääda teistest jahedamaks.

Põrandakütte läbipesul puhastatakse kütteringid kontrollitult. Vajadusel töödeldakse ringe eraldi, et puhastusaine ja loputusvesi liiguksid läbi kogu torustiku. Üldjuhul ei ole selleks vaja põrandat avada, sest torustikku saab puhastada kollektori või olemasolevate ühenduskohtade kaudu.

  • taastada kütteringide läbivool
  • eemaldada torudest muda ja muud sadestised
  • vähendada temperatuurierinevusi ruumide vahel
  • vähendada ringluspumba koormust
  • parandada süsteemi reageerimist kütteautomaatikale
04

Radiaatori külm alumine osa võib viidata sette kogunemisele

Radiaatoritesse koguneb korrosioonimuda sageli nende alumisse ossa. Selle tulemusena võib radiaatori ülemine osa olla soe, kuid alumine osa jääda külmaks.

Sama sümptom võib olla seotud ka õhu, ventiili, tasakaalustuse või ebapiisava vooluhulgaga. Enne tervikliku süsteemi läbipesu otsust tuleb hinnata, kas probleem puudutab ühte radiaatorit, üht haru või kogu küttesüsteemi.

05

Boiler ja soojusvaheti võivad vajada eraldi puhastust

Katlakivi ning teised mineraalsed sadestised halvendavad soojusülekannet. Seetõttu võib boileri soojenemine võtta rohkem aega ning soojusvaheti ei pruugi enam saavutada vajalikku jõudlust.

Boileri katlakivieemaldus, soojusvaheti keemiline läbipesu ja kogu küttesüsteemi puhastamine ei ole alati üks ja sama töö. Puhastatav osa, ühenduskohad, materjalid ja sadestise liik määravad, kas töö tehakse üksikseadmele või kogu veeringile.

06

Vee seisund aitab valida puhastusmeetodi

Küttesüsteemi töökindlus ei sõltu ainult katlast, soojuspumbast või ringluspumbast. Väga oluline on ka süsteemis ringleva vee seisund. Enne puhastusaine valimist võtame arvesse süsteemi vee seisundit, nähtavat saastumist, süsteemi ehitust ja kasutatud materjale.

Vajadusel kontrollitakse vett enne läbipesu, puhastamise ajal ja pärast süsteemi loputamist. Nii saab jälgida puhastusprotsessi ning hinnata, millal on süsteem piisavalt puhas. Happelist ja aluselist puhastusainet ei kasutata lihtsalt harjumusest, vaid ainult siis, kui valik on tehniliselt põhjendatud.

07

Läbipesu lõpeb loputuse, kaitse ja töö kontrolliga

Töö algab süsteemi tüübi, ligikaudse veemahu, materjalide, kütteringide, seadmete, varasema hoolduse ja ühenduskohtade hindamisest. Seejärel eemaldatakse võimalikult palju lahtist muda, tehakse vajadusel keemiline läbipesu ning loputatakse süsteem põhjalikult.

Pärast täitmist eemaldatakse süsteemist õhk, taastatakse vajalik töörõhk ning kontrollitakse vee ringlust ja puhastatud kütteringide või seadmete tööd. Kui süsteemi ehitus ja töötingimused seda võimaldavad, kavandatakse ka puhastatud süsteemi järelkaitse ja edasine kontroll.