Tehniline selgitus
Süsteemivesi on küttesüsteemi töötav osa
Küttesüsteemi töökindlus ei sõltu ainult katlast, soojuspumbast või ringluspumbast. Väga oluline on ka süsteemis ringleva vee seisund.
Vee omadused ja süsteemi kogunenud mustus mõjutavad korrosiooni, muda ja sadestiste moodustumist, katlakivi ladestumist, torustiku läbilaskevõimet, soojusvaheti tööd, radiaatorite ja põrandakütteringide soojenemist ning ringluspumba koormust.
Ain’i materjalides korduvad kuus peamist põhjust
Kütte- ja jahutusvee hooldusmaterjalides ei käsitleta muda ühe väljast tulnud mustusena. Probleem võib kujuneda süsteemi sees mitme tingimuse koosmõjul.
- töötlemata vesi
- õhk süsteemis
- erinevad materjalid süsteemis
- korrosioon
- muda ja muud sadestised
- süsteemi pidamatus
Töötlemata või korduvalt lisatud vesi muudab süsteemi tasakaalu
Iga täitmine või juurdelisamine toob süsteemi uue vee koos selles olevate mineraalide ja lahustunud gaasidega. Kui süsteem kaotab vett ning seda tuleb sageli täiendada, ei ole küsimus ainult lisatava vee koguses.
Enne hooldusprogrammi või läbipesu kordamist tuleb leida, miks süsteem vett kaotab. Läbipesu võib eemaldada olemasoleva saaste, kuid see ei kõrvalda leket, valesti töötavat paisupaaki ega muud pidamatuse põhjust.
Õhk ja süsteemi materjalid mõjutavad korrosiooni
Õhu juurdepääs on üks põhjus, mida küttesüsteemi seisundi hindamisel kontrollitakse. Pidev õhutamisvajadus, rõhu langus või korduv täitmine võib viidata sellele, et süsteemi töötingimused ei ole stabiilsed.
Arvesse tuleb võtta ka torustiku, radiaatorite, soojusvahetite, katla ja liitmike materjale. Kõiki süsteeme ei tohi puhastada ühe ja sama kemikaaliga; sobiv meetod valitakse süsteemi materjalide, vee seisundi ja eemaldatava sadestise järgi.
Korrosioon tekitab omakorda muda ja setet
Korrosiooniproduktid võivad liikuda koos süsteemiveega ja koguneda kohtadesse, kus vool on aeglasem või läbipääs kitsam. Seetõttu võivad probleemid avalduda radiaatori alumises osas, põrandakütteringis, filtris, sõelas, ventiilis, pumbas või soojusvahetis.
Tume, pruunikas või mustjas süsteemivesi annab olulise vihje, kuid värv ei näita üksi saaste koostist. Enne puhastusmeetodi valikut hinnatakse nähtavat saastumist, süsteemi ehitust, kasutatud materjale ja vee seisundit.
Muda mõjutab läbivoolu ja soojusülekannet
Põrandakütte torud on väikese läbimõõduga ning tundlikud muda ja osakeste kogunemise suhtes. Radiaatorites koguneb korrosioonimuda sageli alumisse ossa. Boilerites ja soojusvahetites võib lisaks mudale olla mineraalset sadet või katlakivi.
Tagajärg võib olla ebaühtlane soojenemine, aeglasem põrandaküte, korduv filtrite ummistumine, suurem pumba koormus või vähenenud soojusülekanne. Sama sümptom võib siiski tulla ka õhust, valest rõhust, rikkis ventiilist, pumbast või tasakaalustamata süsteemist.
Püsiv lahendus ühendab puhastuse ja põhjuse kontrolli
Esmalt eemaldatakse olemasolev muda, katlakivi või muu saaste süsteemile sobival viisil. Pärast keemilist puhastust eemaldatakse kasutatud lahus ja süsteemi loputatakse põhjalikult, kuni lahtine mustus ja puhastusaine jäägid on eemaldatud.
Seejärel kontrollitakse vee ringlust, töörõhku ja puhastatud kütteringide või seadmete tööd. Vajadusel kavandatakse puhastatud süsteemi järelkaitse, kuid hooldusaine ei asenda määrdunud süsteemi läbipesu ega puuduva tehnilise põhjuse kõrvaldamist.
Mida on vaja süsteemi esmaseks hindamiseks?
Täpsema hinnangu saamiseks kirjelda objekti asukohta, köetava pinna suurust, küttesüsteemi tüüpi, radiaatorite või põrandakütteringide arvu ning probleemi avaldumist. Lisa võimalusel fotod katlast, kollektorist, soojussõlmest või puhastatavast seadmest.
Oluline on ka info viimase läbipesu või hoolduse, korduva täitmise, rõhulanguse ja varem lisatud ainete kohta. Selle põhjal saab otsustada, milliseid süsteemipunkte kohapeal kontrollida ning kas vaja on kogu süsteemi, üksiku haru või ühe seadme puhastamist.
Mida täpsem on lähteinfo, seda paremini saab kavandada ühenduskohad, töö järjestuse ja vajaliku järelkontrolli.