Tehniline selgitus
Üks nähtav sümptom võib tähendada mitut probleemi
Tarbevee peamised probleemid on katlakivi, korrosioon ja mikrobioloogiline saastumine. Need ei välista üksteist: torustikus või seadmes võib korraga olla mineraalset sadet, korrosiooniprodukte ja orgaanilist kihti.
Kas kraanist tuleva vee värvus, lõhn või maitse on muutunud? Kas boileris, soojusvahetis või torustikus tekib kiiresti katlakivi? Kas veesüsteem on olnud pikalt kasutuseta, torustikku on remonditud või süsteemis kahtlustatakse biokile teket? Need küsimused aitavad probleemi suunda määrata, kuid ainult välimuse järgi ei saa veel valida õiget töötlust.
Katlakivi on mineraalne sade
Katlakivi tekib tavaliselt seal, kus kare vesi soojeneb, aurustub või kontsentreerub. Seda märgatakse segistitel, kuumutuspindadel, boilerites, soojusvahetites, düüsides ja teistes veega töötavates seadmetes.
Katlakivi kiire tekkimine, vee läbivoolu vähenemine ning boileri või soojusvaheti tootlikkuse langus võivad viidata mineraalsete sadestiste kogunemisele. Katlakivi vähendab soojusülekannet ning võib pikendada vee soojendamiseks kuluvat aega.
- hele, kõva ja mineraalne sade pindadel
- katlakivi kiire tekkimine segistitele ja seadmetesse
- vee läbivoolu või surve vähenemine
- boileri või soojusvaheti tootlikkuse vähenemine
Korrosioon kahjustab süsteemi materjale
Pruunikas, kollakas või hägune vesi, mustad või roostevärvi osakesed ning metalliline sade võivad viidata korrosioonile. Korrosioon ei ole ainult esteetiline veeprobleem, sest see puudutab torustiku ja seadmete materjali ennast.
Põhjust mõjutavad vee keemia, temperatuur, õhu juurdepääs, süsteemis kasutatud materjalid ja süsteemi pidamatus. Nähtav rooste ei ütle veel, kas probleem algab veeallikast, torustikust, mahutist, boilerist või mõnest üksikust seadmeosast.
- roostevärvi või tumedad osakesed vees
- vee värvuse muutumine pärast seisakut
- metalliline sade filtris või mahuti põhjas
- lokaalsed kahjustused, lekked või korduv filtrite ummistumine
Biokile kinnitub märgadele pindadele
Biokile ei ole lihtsalt lahtine mustus vees. See on pinnale kinnitunud mikroorganismide kooslus, mida kaitseb nende enda moodustatud kiht. Biokile võib tekkida torustiku sisepindadele, mahutitesse, filtritesse, äravooludesse ja raskesti puhastatavatesse seadmeosadesse.
Pikalt seisvas või vähese kasutusega torustikuosas võib biokile tekkimise oht suureneda. Võimalikeks tunnusteks on limane pind, korduv lõhn, nähtav orgaaniline kiht või mikrobioloogilise probleemi taastumine pärast tavapärast loputamist.
- limane või raskesti eemaldatav kiht märjal pinnal
- korduv lõhn või maitse muutus
- pikalt kasutuseta seisnud torustik või mahuti
- probleemi taastumine pärast pindmist puhastamist või loputamist
Puhastamine ja desinfitseerimine on eri tööetapid
Katlakivi ja sadestiste eemaldamine, süsteemi loputamine ning desinfitseerimine ei ole üks ja sama tegevus. Mineraalne või orgaaniline kiht tuleb eemaldada nii, et järgnev töötlus pääseks pinnaga kokku.
Kui süsteem vajab nii puhastamist kui ka desinfitseerimist, toimuvad need eraldi tööetappidena. Etappide vahel eemaldatakse kasutatud lahus ja süsteem loputatakse põhjalikult. Puhastus- ja desinfitseerimisaineid ei segata omavahel ega kasutata süsteemis korraga.
Vee seisund ja süsteemi ehitus otsustavad meetodi
Ühtegi puhastus- ega desinfitseerimisainet ei valita ainult süsteemi nimetuse järgi. Arvestame vee seisundit, saastumise liiki, torustiku ja seadmete materjale, süsteemi mahtu ning puhastamise eesmärki.
Kohapeal kontrollitavad füüsikalis-keemilised näitajad aitavad hinnata katlakivi ja korrosiooni suunda ning jälgida puhastusprotsessi. Kui kahtlustatakse mikrobioloogilist saastumist, tuleb ametlik tõendamine tellida akrediteeritud laborist; kohapealne kontroll seda ei asenda.
Enne lahendust kogu süsteemi kohta lähteinfo
Kasulik lähteinfo sisaldab veeallikat, hoone ja süsteemi kasutusotstarvet, ligikaudset veemahtu, torustiku ja seadmete materjale, probleemi algusaega ning varasemate puhastuste või desinfitseerimiste kirjeldust.
Lisa võimalusel veeanalüüside tulemused ja fotod mahutist, boilerist, soojusvahetist, filtrist või veesõlmest. Nende põhjal saab otsustada, millist süsteemipunkti kontrollida, kas vaja on täiendavat laboriproovi ning kas järgmine samm on puhastus, desinfitseerimine või tehnilise põhjuse kõrvaldamine.