Tehnik võtab veesüsteemist analüüsimiseks veeproovi.
Veeanalüüsi valik algab eesmärgist ja sobivast proovivõtukohast.

Tehniline selgitus

01

Üks universaalne analüüsipakett ei sobi kõigile

Joogivee ohutus, tootmisvee kvaliteet, kütteringi seisund ja heitvee koormus on erinevad küsimused. Kui eesmärk pole selge, võib laboritulemus olla korrektne, kuid lahenduse valimiseks ebapiisav.

Analüüsi valik algab otsusest, mida on vaja teha. Kas tuleb hinnata joogivee nõuetele vastavust, valida katlakivi eemaldamise meetod, selgitada korrosiooni põhjust, kontrollida puhastusprotsessi või määrata, miks seadme töö on muutunud? Sama veeproov ei vasta automaatselt kõigile neile küsimustele.

02

Kirjelda vee kasutust ja probleemi

Kas vesi läheb joomiseks, toidu valmistamiseks, pesuks, auruks, jahutuseks või tootmisprotsessi? Kas nähtav probleem on sade, värvus, lõhn, korrosioon, biokile või seadme töö muutus?

Probleemi tegeliku põhjuse väljaselgitamiseks hindame süsteemi ehitust, kasutusviisi, veeallikat, torustiku materjale ja vee seisundit. Analüüsinumber saab tähenduse alles siis, kui on teada, millisest süsteemipunktist proov võeti ja mis selles punktis enne proovi toimus.

  • veeallikas – ühisveevärk, puurkaev, salvkaev või muu
  • hoone ja süsteemi kasutusotstarve
  • tarbimine, süsteemi või mahuti ligikaudne maht ja töörežiim
  • torustiku ja seadmete materjalid, temperatuur ning seisakud
  • varasem töötlus, puhastus, desinfitseerimine ja hooldus
  • proovivõtu täpne koht ning olemasolevad veeanalüüside tulemused
03

Mida saab kohapeal kontrollida?

Enne töö alustamist kontrollime vee seisundit ja valime mõõtmistulemuste põhjal sobiva puhastus- või desinfitseerimismeetodi. Kontrollitavad näitajad valitakse vastavalt veeallikale, probleemile ja kasutatavale töötlusmeetodile.

Kõiki näitajaid ei mõõdeta automaatselt igal objektil. Kohapealne kontroll on mõeldud vee füüsikalis-keemilise seisundi, puhastusprotsessi ja kasutatava töötluslahuse jälgimiseks.

  • pH ja temperatuur
  • elektrijuhtivus, vee üldkaredus ja aluselisus
  • vajadusel kloriidid, sulfaadid või rauasisaldus
  • vee värvus ja nähtava sette olemasolu
  • puhastus- või desinfitseerimislahuse kontsentratsioon
  • vaba kloori või muu kasutatava toimeaine jääksisaldus
04

Kohapealne kontroll ei asenda mikrobioloogilist laborianalüüsi

ZEP Eesti ei määra kohapeal baktereid ega teisi mikroorganisme. Kui joogivee mikrobioloogilist ohutust või nõuetele vastavust on vaja ametlikult tõendada, tuleb veeproov lasta analüüsida vastavat pädevust omavas akrediteeritud laboris.

ZEP-i kohapealne vee seisundi kontroll ja desinfitseerimisprotsessi jälgimine ei asenda ametlikku joogivee mikrobioloogilist analüüsi. See piir peab olema selge juba enne töö tellimist, eriti siis, kui süsteemis kahtlustatakse mikrobioloogilist saastumist või vett soovitakse pärast töötlust joogiveena kasutusele võtta.

  • Escherichia coli ehk E. coli
  • coli-laadsed bakterid ja enterokokid
  • Legionella bakter
  • Pseudomonas aeruginosa
  • mikroorganismide üldarv ja muud mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad
05

Proovivõtukoht peab vastama küsimusele

Proov enne filtrit, pärast filtrit, mahutist, boilerist või tarbimispunktist kirjeldab süsteemi erinevat osa. Kui proovivõtukoht ei ole dokumenteeritud, võib tulemus olla raskesti tõlgendatav ning sama näitaja kordusmõõtmine ei pruugi olla võrreldav.

Puhastus- või desinfitseerimistöö puhul võib olla vaja kontrollida vett enne töö algust, töö käigus ja pärast põhjalikku loputamist. Nii saab jälgida protsessi kulgu ja hinnata, millal kontrollitavad näitajad vastavad töö lõpetamiseks määratud sihtväärtustele.

06

Analüüsitulemusi vaadatakse koos süsteemiga

Happesus, elektrijuhtivus, karedus, raud või muud näitajad saavad tähenduse koos süsteemi tingimustega. Üks kõrvalekalle ei pruugi olla peamine põhjus ja üks normi piires tulemus ei välista süsteemset probleemi.

Vee omadused mõjutavad torustiku, boilerite, soojusvahetite, mahutite ja teiste veega kokkupuutuvate seadmete seisukorda. Seepärast ei valita puhastus- ega desinfitseerimismeetodit ainult süsteemi nimetuse järgi: arvestada tuleb vee seisundit, saastumise liiki, materjale, mahtu ja töö eesmärki.

07

Analüüsist peab sündima tegevus ja järelkontroll

Hea väljund kirjeldab, mida tulemus tähendab, millist lisainfot on vaja, milline töötlus- või hooldussuund sobib ja kuidas lahenduse mõju hiljem kontrollida.

Kasulik päring sisaldab objekti asukohta, veeallikat, süsteemi kasutusotstarvet, ligikaudset mahtu, probleemi kirjeldust, olemasolevaid analüüse ning fotosid mahutist, boilerist, soojusvahetist või veesõlmest. Sellest infost saab otsustada, kas järgmine samm on objekti ülevaatus, täiendav laboriproov, puhastus, desinfitseerimine või muu tehniline tegevus.