Tehniline selgitus
Kanalisatsioonilõhn on tagajärg, mitte diagnoos
Reoveega võivad kaasneda hais, ummistused, reostus, töö seiskumine ning täiendav aja- ja töökulu. Ain’i heitveehoolduse materjalide keskne lähtekoht on „probleemide algus ja põhjus“: nähtava tagajärje kõrval tuleb leida protsess, mis selle tekitab.
Lõhna varjamine võib muuta ruumi hetkeks meeldivamaks, kuid see ei näita, et torustikus, rasvapüüduris, kaevus või pumplas toimuv protsess on kontrolli all.
Alusta lihtsatest tehnilistest põhjustest
Kuiv vesilukk, lekkiv ühendus, puudulik ventilatsioon või seisev torulõik võivad tuua kanalisatsioonilõhna ruumi. Samuti tuleb kontrollida, kas äravoolus on piisav vool, kas torustiku ühendused on terved ning kas mõni harva kasutatav trapp on kuivanud.
Need kontrollid tehakse enne hooldusaine või doseerimisseadme valikut. Kui põhjus on tehniline, ei tohi kemikaal asendada puuduvat parandust või korrastamata eelpuhastust.
Rasv ja orgaaniline sete loovad lõhna tekkeks tingimused
Köögis, rasvapüüduris, pumplas või madala vooluga trassis kogunev orgaanika võib hakata lagunema ning põhjustada ebameeldivat lõhna. Rasv võib koguneda nii trassi kui ka püüdurisse ning vähendada süsteemi vaba läbivoolu.
Oluline on vaadata kogu töötsüklit: millal tekib suurim koormus, kuidas toimub nõude ja põrandate pesu, millised ained jõuavad kanalisatsiooni ning kui sageli rasvapüüdurit või kaeve hooldatakse.
Bioloogilist protsessi mõjutavad mitu tingimust korraga
Ain’i heitveematerjalides on välja toodud, et bakterite tööd mõjutavad nii keskkond kui ka objekti igapäevane kasutus. Seetõttu ei saa bioloogilise hoolduse sobivust otsustada ainult veekulu või lõhna tugevuse järgi.
- temperatuur ja pH
- voolavuse kiirus ja õhu olemasolu
- aeg ning süsteemi koormamise tsükkel
- saaste olemus ja kontsentratsioon
- kanalisatsiooni jõudvad puhastus- ja muud kemikaalid
- inimfaktor ning hooldusprogrammi tegelik järgimine
Lõhna koht ei pruugi olla selle allikas
Õhu liikumine ja ühendatud torustik võivad tuua lõhna nähtavale süsteemi teises punktis. Valamu, trapp või ruum, kus lõhna märgatakse, ei pruugi olla koht, kus orgaanika koguneb või tehniline viga asub.
Kanalisatsiooni skeem, kaevud, rasvapüüdurid, voolusuund, proovivõtukohad ja töötsükkel aitavad päritolu kitsendada. Abiks on ka teadmine, kas lõhn tekib kindlal kellaajal, pärast pesu, suure koormuse ajal või pärast pikemat seisakut.
Hea eelhinnang vajab objekti kohta konkreetset infot
Enne lahenduse valikut on vaja heitveetrasside ja kaevude tööskeemi, veekulu, süsteemi koormamise tsüklit ning selget probleemi kirjeldust. Kui olemas on varasemad heitveeanalüüsid, tuleb neid vaadata koos objekti töö ja proovivõtukohaga.
- kus ja millal lõhn tekib
- kanalisatsiooni, kaevude ja rasvapüüdurite skeem
- veekulu ning objekti tööajad
- ummistuste, tühjendamiste ja varasemate puhastuste ajalugu
- kanalisatsiooni jõudvad pesuained ja protsessikemikaalid
- olemasolevad heitveeanalüüsid ja nende proovivõtukohad
Lahendus sõltub leitud põhjusest
Võimalik tegevus võib olla tehniline parandus, mehaaniline puhastus, rasvapüüduri korrastamine, bioloogiline hooldus või automaatne doseerimine. Mõnel objektil on vaja mitut sammu, sest lõhnal võib olla nii tehniline kui ka protsessiline põhjus.
Tulemust ei hinnata ainult esimese lõhnamulje järgi. Kontrollitakse, kas lõhn taastub samas töötsüklis, kas läbivool ja sette kogunemine muutuvad ning kas vajadusel tehtud kordusanalüüs kinnitab hooldusprogrammi mõju.
Tehtud tegevus, doseerimisprogramm ja kontrollitulemused peavad jääma dokumenteerituks. Nii saab järgmise hoolduse ajal eristada tegelikku muutust juhuslikust kõikumisest ning vältida aine koguse suurendamist ilma põhjendatud aluseta.
Kui tulemus ei püsi, alustatakse uut kontrolli probleemi allikast, mitte järgmise lõhnaaine valimisest. Vajadusel vaadatakse kogu trass uuesti üle.